Tänapäeva kiires maailmas on tihti olukordi, kus on vaja kasutada mõne kaugemal asuva inimese teadmisi ja oskusi. See kehtib eriti tarkvara arendamise juures, kus osa tööd võidakse teha allhankija abil (outsourcing). Samuti on rahvusvaheliste firmade ja globaalse ühiskonnaga kaasnev nähtus koos töötamine ühise eesmärgi nimel inimestega, keda igapäevaselt ei nähta, kelle emakeeled on erinevad ja kes sageli asumine erinevates ajatsoonides. Kõike seda on aga vaja kuidagi juhtida ja hallata, et (virtuaalne) meeskond liiguks võimalikult optimaalselt õigete eesmärkide suunas.
Sissejuhatus
Eemalt töötamine jaguneb oma olemuselt kaheks:
Hajustöö (distributed work)
Grupid töötavad erinevates kohtades, aga moodustavad ikkagi väikesed alamgrupid. Näiteks rahvusvaheline firma, kelle erinevad osakonnad asuvad erinevates riikides, aga töötajad igas riigis töötavad ikkagi koos ühises grupis.
Kaugtöö (dispersed work)
Grupi liikmed töötavad individuaalselt, neid ei ühenda muu kui ainult töö.
Põhiline erinevus nende vahel on see, et hajustöö puhul töötajad moodustavad meeskonna, vaja on ainult meeskonnale tööd anda, kuid kaugtöö puhul on aga põhiline eesmärk indiviidide meeskonna tunde loomine.
Mitte-optimaalne, aga võimalik
Scott Ambler soovitab igal võimalusel vältida hajus- ja kaugtööd [1]. Aga kui muud võimalust pole siis on võtmesõnaks kommunikatsioon. Kaugtöö meeskonna kokkupanemisel peaks alustama eelkõige ikkagi koosolemisest ja koostöötamisest. Ambler pakub välja vähemalt ühe kuu pikkust koostöötamist, peale seda on inimesed tuttavad ja suhted paigas ning edasi võib jätkata juba kaugtööga.
Kõigest lähemalt
Viited
[1] - Kauguste vähendamine, Dr. Dobb's (01.09.2002)
